Suur Viisik – kes sa oled isikuna, mida sa armastad ja kuidas sa käitud.

Aita jagada sõnumit teistelegi!
  •  
  •  
  •  
  •  
  •  
  •  
  •  
  •  
  •  

1936. aastal suutis Gordon Allport, kelle arvates sai ka individuaalsust taandada universaalseks, tuletada 400 tuhandest sõnast, mis olid ära märgitud Websteri sõnastikus ja mis seostusid inimese käitumise ja iseloomuga, ligi 18 tuhat sõna isiksuse kirjeldamiseks. See on ajalooliselt üks kõige mõjukamaid töid, mis seostub niinimetatud isiksusepsühholoogiaga. Loomulikult on isegi 18 tuhat sõna liialt palju, et keegi suudaks vähemalt oma täiskasvanud elu jooksul valida sellest nimistust välja kõige sobivamad, kirjeldamaks iseennast isikuna ehk persoonina, seda enam, et ühe täiskasvanu leksikaalne ja semantiline võimekus piirdub ligi 20 tuhande sõnaga. Nii kitsendati sobivate sõnade arvu neljale ja poolele tuhandele sõnale, mida oli aga samuti liiast. Selleks oli tarvis nimistust välja praakida sünonüümid, släng ja ebatavalised sõnad, kasutada matemaatilisi metoodikaid ja pöörduda statistika juurde, mis põhineb samuti juba meile tuntud mustritel.

Isiksusepsühholoogias räägitaksegi isiksusejoontest kui püsivatest mustritest, mis juhivad inimese mõtteid ja tegevust erinevates olukordades. Isiksusejooned ei ole silmaga nähtavad väärtused, mida saaks joonlauaga mõõta või kaalule asetada nagu meie füüsilist keha või selle osasid. Me võiksime nende all mõista selliseid abstraktseid koostisosasid, mis kujundavad inimese emotsioone midagi tunda ja motivatsioone midagi teha. Need omadused ei ole erinevate inimeste puhul kunagi võrdsed või identsed, nagu eelnevalt laiskuse puhul sai illustreeritud. Kuid kõiki neid saab ometigi mõõta, hinnates nende intensiivsust individuaalsel tasandil universaalsete standardite alusel.

Allporti viljaka töö lõpptulemusena suudeti kitsendada otsingutulemusi viiele isiksuseomadusele ning liigitada need tänu esinemise sagedusele viide erinevasse kategooriasse. Neil omadustel on erinevates kultuurides sarnane tähendus, nagu ka näoilmetel (mille tähendus ja väljendus on erinevates maailma nurkades sarnane), sõltumata nende erinevast lingvistilisest konstruktsioonist. Sellel viisikul tundus inimühiskonnas ka hilisemate uuringutulemuste taustal olevat universaalne tähendus, mis võiks toetada Jungi ideed kollektiivsest alateadvusest.

Nii kujunes välja laialt tunnustatud mudel Suurest Viisikust, mis eraldab inimeste mittekattuvad iseloomujooned viide erinevasse dimensiooni ehk faktorisse: avatus kogemusele (uudishimu; edaspidi avatus), meelekindlus (edaspidi distsiplineeritus), ekstravertsus (ettevõtlikkus), koostöövalmidus (edaspidi sotsiaalsus) ja neurootilisus (emotsionaalsus).

Kõik viis dimensooni on vajalikud, et kirjeldada isiksust kui tervikut, sarnanedes ligi 2500 aastat tagasi avaldatud Hippokratese teooriale, mille kohaselt mõjutavad inimisiksust tema kehas paiknevate vedelike individuaalne mikstuur (temperamentum lad. k.). Suure Viisiku mudeli kohaselt kajastab sinu käitumine ka sinu isiksust ja vastupidi ehk sinu käitumine on mõjutatud otseselt sellest, millised isiksusejooned (Hippokratese vedelikud) on sinus domineerivamalt või nõrgemalt esindatud.

Näiteks avatust iseloomustab seiklushimu, uuenduslike ideede, kujutlusvõime, uudishimu ja erinevate kogemuste väärtustamine. Kogemustele avatud inimesed on loomingulised ja otsivad elult enam vaheldust, neid motiveerib uudishimu. Nad on poliitiliselt ja sotsiaalselt liberaalsemad, nende õlgadel lasuvad sellised inimlikud saavutused nagu naiste hääleõigus ja orjanduse kaotamine. Negatiivse poole pealt ohustab avameelseid inimesi erinevad vaimuhaigused. Madala avatusega isikud on seevastu eelmise vastandiks, nad on oma vaadetes konservatiivsed ja jäigad. Tavapäraselt meeldib neile juba tuttavaks saanud elukorraldus ja nad on nõus seda konservatiivset stabiilsust iga hinnaga kaitsma (orjanduse toetamisest alguse saanud Ameerika kodusõda). Avatus isiksusejoonena seostub samuti kõrgemate intelligentsuskvootidega ning võimega ja oskusega – lisaks suuremale motivatsioonile – protsessida kompleksseid stiimuleid, mistõttu võib avatud inimest pidada ka intelligentsemaks. Vanusega võivad individuaalne avatus ja intellekt küll väheneda, kuid see ei pea sündima alati kooskõlas.

Kõrgema meelekindlusega isikud on distsiplineeritud, kohusetundlikud ja lahenduste otsimisele orienteeritud. Neid motiveerib kord, nad planeerivad oma tegusid hoolikalt ette, mitte ei lähtu hetkeimpulssidest. Tavapäraselt areneb meelekindlus vanusega, olles nõrgem lastel ja noorukitel ja tugevam täisealistel isikutel. Suhteelu on neil aga värvitu: liigne asisus ja kontrolliiha imeb suhtest viimsegi romantika ja intiimsuse välja.

Kõrgendatud ekstravertsus sunnib isikut entusiastlikult otsima väliseid stimulatsioone, mida ta saab sotsiaalsest suhtlemisest. Ekstravertseid isikuid kirjeldatakse energiliste, empaatiliste, populaarsete ja entusiastlike inimestega, kes kanaliseerivad oma elujõudu praktilisele tegevusele. Neid motiveerib tegutsemistahe. Kui neil on parasjagu teoksil mitu tegevust korraga, võivad nad olla väga pinnapealsed, isegi sotsiaalses suhtluses. Heleda leegina põlevatel ekstravertidel on paraku oht noorelt kustuda: seiklusjanu tirib nad erinevatesse ohusituatsioonidesse. Tõenäoliselt kogevad seltskondlikud ja populaarsed ekstraverdid erinevaid suhteprobleeme, mis on seotud truudusetusega. Kõrge ekstravertsuse vastand on introvertsus. Introverdid on sotsiaalselt tagasihoidlikud, vähese energiaga isikud, kes leiavad piisava motivatsiooni tegutsemiseks läbi sisekaemuse. Neil on ekstravertidest vähem seksuaalpartnereid, nad on tasakaalukamad ja eelistavad mantrat „tasa sõuad, kaugele jõuad“.

Koostöövalmidus ehk sotsiaalsus räägib juba lingvistilise mõistena iseenda eest. Läbi koostöö soovitakse saavutada nii sisemist kui välist harmooniat, mis motiveeribki koostööst huvitatud isikuid. Sotsiaalne isik on tundeline, empaatiline ja altruistlik, ta väärtustab inimsuhteid ja kaldub olema optimistlik. Samas on ta sotsiaalselt madalama staatusega – liialt kergelt kättesaadavaid asju väärtustatakse alati vähem. Madala sotsiaalsusega isikud väärtustavad sootuks vastupidiselt hoopis enda huve ja ei ole motiveeritud inimsuhete harmoonilisest toimimisest. Nad on skeptilised, kahtlustavad ja ebasõbralikud – isekad ühe sõnaga. Ent majanduslik edukus näib egoiste soosivat.

Kõrge neurootlisuse tasemega inimesed on välisest keskkonnast lähtuvatele stiimulitele emotsionaalselt väga haavatavad ja seetõttu stressile vastuvõtlikud – neid motiveerivad tunded. Nad väldivad väljakutsuvaid olukordi, sest ei oska neile adekvaatselt reageerida, kogedes kergesti selliseid negatiivseid emotsioone nagu viha, ärevus ja depressioon. Madal neurootilisus võimaldab isikul olla kaalutlev, objektiivne ja tasakaalukas. Teiste sõnadega on selline isik emotsionaalselt stabiilne ja sotsiaalselt väga hinnatud. Tavapäraselt suudavad sellised isikud olla suurepärased lepitajad, mistõttu on neil ka kõrge sotsiaalne staatus. Vallalistena on neil kõrge turuväärtus, kuid suhtes kipuvad nad olema vähem vastuvõtlikud partneri emotsionaalsetele signaalidele, mille tõttu lähimad kaaslased kutsuvad neid vahel tundetuteks.

Suure Viisiku isiksusejoonte individuaalse koosesinemise abil võidakse ka sind klassifitseeerida ühe kindla käitumissüsteemiga inimgruppi ja seletada ilma selgeltnägija võimeteta üpris täpselt, millise äärmuse poole sinu individuaalsed isiksusejooned kalduvad ja sellest tuletada, milline on sinule omane käitumisjoon ehk milline iseloomulik varjund sinu käitumisele vastab. Täpselt kahe riigi vahelise silla keskpaika jõudes on sellel liikuva isiksuse liberaalsed ja konservatiivsed vaated tasakaalus. Ekstreemsusest on sel puhul liigne rääkida. Kõige lähedasem näide Suure Viisikule – mida mõistavad nii koduperenaised kui karjäärinaised ühtemoodi – on muidugi astroloogia, mille kohaselt määravad väidetavalt inimese käitumise ja iseloomu ära tema sünnikuupäev ja sünniaegne tähtede seis, kuigi ka ühe kindla tähtkuju esindajate seas esineb märgatavat käitumise ja mõttemallide erinevust. Küll on aga isiksusepsühholoogia ülesanne just hinnata isikusejoonte variatsioone ehk kuhu konkreetsesse punkti on silda ületav isiksus jõudnud.

Tavapäraselt käivad sarnased isiksusejooned – kahte vastandit ühendava silla lähte- või lõpp-punktid -, nagu sõbralikkus ja abivalmidus või vastandlikkus ja usaldamatus, käsikäes ja nende koosesinemine ei varieeru isegi kultuuriliselt ega lingvistiliselt, küll aga sügavuselt või pinnapealsuselt, mis muudab inimkoosluse kollektiivselt väga kirevaks nähtuseks. Mitmed uuringud on leidnud isegi seoseid isiksusejoonte ja emotsioonide, otsuste tegemise, motivatsioonide, õpivõime ja muude käitumist mõjutavate tegurite kohta. Samuti mõjutab erinevate isiksusejoonte koostoime meie igapäevaotsuseid. Näiteks loob avatus koostoimes koostöövalmidusega õnnelikke peresuhteid 

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.