Mis on väärsuhe?

Aita jagada sõnumit teistelegi!
  •  
  •  
  •  
  •  
  •  
  •  
  •  
  •  
  •  

Selliseid perekondi, mille toimivuse normaalsus tekitab nende liikmetele alatasa küsitavusi, kutsutakse düsfunktsionaalseteks ehk mitterahuldavalt toimivateks ja nendevahelist suhet väärsuhteks.

“Eesliide “väär” on parim viis katkiste suhetega seonduvat iseloomustada.”

Väärperekonna peamine tunnus on suletus ja jäikus. Enamasti on selline perekond suletud välistele mõjutajatele, toimides kangekaelselt ühtviisi jäigana. Informatsioon ei liigu sisse ega välja, sest pereliikmed peavad selle mõjutuste eest kaitstud olema. Tegelikkuses on kaitstus väga vale sõnakasutus väärsuhte iseloomustamiseks. Sageli usuvad pereliikmed ise, et perekondliku info välja lekkimine võib neile kahju tuua. Sarnaselt kaitsevad ka väärkohtlemise ohvrid oma peksjaid. Väärkohtlejad üritavad oma ohvreid väliskeskkonnast isoleerida, et hävitada nende jaoks juba varakult illusioon võimaliku abi kättesaadavusest.

Suhte väärus ei seisne kaugeltki füüsilises, vaid enamasti psüühilises kontrollis, manipuleerimises ja domineerimises. Kuna välise informatsiooni juurdepääs on takistatud, on lihtne pereliikmeid kontrollida, nagu seda teeb praegusel ajahetkel Põhja-Korea kiskjalik „vaba“ riik, domineerides oma kodanike üle. Sellises suhtes muutuvad kontrollivaks nii domineeriv kui alluv pool. Vastastiku rakendatakse ringkaitset, mille tuumas on enamasti kõige nõrgemad: lihtkodanikud riigis ja lapsed perekonnas. Domineeriv pool, kes on enamasti ka vägivaldne, hoiab kinni sisse-välja liikuvat infot, mis võiks juhtida tema paljastamise ja karistamiseni. Alluv seevastu hoiab kinni infot, mis paljastaks tema nõrkuse ja tooks kaasa võimaliku kättemaksu info lekitamise eest.

Reeglid on väärperes maagilised, kehtestatud otsekui mingite kõrgemate jõudude poolt. Neid pole sätestatud seadusaktides ega ka moraalinormides. Need on olnud olemas juba aegade müstilisest algusest alates ja vaidlustamise alla ei kuulu, nagu ka maailma ja inimese loomine Piibli seisukohast. Kui lüüakse, siis kindlasti põhjusega. Põhjuste järele ei olegi üldse tarvidust küsida, sest küll need nagunii tagantjärele leitakse või välja mõeldakse. Reegel on aga see, et igasugune järelpärimine toob alati kaasa suurema karistuse kui vägivalla sõnatu talumine. Samuti on reegel see, et keegi on peres võrdsem kui teine ja temalt ei nõuta selgitusi. Sest kiskjaliku suhte ideoloogia kohaselt juhtub sama ka teistes peredes. Loomulikult aitab sellele kaasa informatsiooni kinni hoidmine, nagu see juhtus Nõukogude Liidus, mille riiklik propaganda pasundas ühtejutti, kui kohutav on elu piiride taga ja kui kena piiride sees.

Kui nüüd kõrvutada elu vääralt ja normaalselt toimivas peres, siis ei kannata see isegi võrdlust, millest võib lähemalt lugeda siin. Normaalses suhtes on pereliikmed individuaalselt vabad, kellelgi pereliikmetest pole liigset õigust teiste pereliikmete piire ahendada. Isegi kui selle järele tekib vajadus, siis enamasti piiratava õigusi ja julgeolekut silmas pidades ja alati on selle protsessiga kaasatud piisav seletustöö, mitte nagu väärsuhtes, kus asjad lihtsalt juhtuvad põhjustel, mida ei ole vajalik õigustada või mõistetavalt lahti seletada, nagu ka maailma ja inimese loomist kuue päevaga.

Väärkohtlevas paarisuhtes peetakse selle osaliste vahel monoloogi, normaalses elus dialoogi. Piiratavad, kelleks on tavapäraselt alaealised lapsed, alluvad normaalses suhtes vabatahtlikult autoriteedile, mitte sunniviisiliselt, nagu vigases suhtes. Kuigi mõlemates suhetes toimib allumine näilise vabatahtlikkuse alusel, rakendatakse mittetoimivas peres sundi alati hirmuga, millel on isereguleeriv toime: tugevamal on õigus. Tugevamal on õigus tänu tema erilistele isiksuseomadustele, millel pole alati isegi füüsilist tuge ehk domineeriv isik ei pea teistest füüsiliselt tugevam ja võimekam olema.

Kas sinu suhe on väärsuhe või sarnanevad selle tunnused väärsuhtele? Selleks pead sa tundma erinevaid suhtetüüpe, mille kohta saad sa lugeda lähemalt siin.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.