Kuidas sinu elu määrab kiindumusstiil kui inimestevaheliste suhete reguleerija?

Aita jagada sõnumit teistelegi!
  • 20
  •  
  •  
  •  
  •  
  •  
  •  
  •  
  •  

Cindy Hazan ja Phillip Shaver esitasid ajalehekuulutuses kolm väidet (järgneva kolme väite ees on vastav kiindumusstiil, mille esindajad kinnitasid väite paikapidavust enda suhtes):
1. Turvaline: “Mulle ei paku raskust olla inimestega lähedane ja ma tunnen end mugavalt, kui ma sõltun nendest või nemad minust. Ma ei muretse hülgamise pärast või selle pärast, et keegi on minuga liialt intiimne.”
2. Vältiv: “Ma tunnen end mõnevõrra ebamugavalt teiste läheduses; mul on raske neid täielikult usaldada ja raske nendest sõltuda. Ma muutun närviliseks, kui keegi saab minuga liialt lähedaseks ja teised soovivad sageli, et ma oleksin intiimsem, kui see mulle meeldiks. “
3. Ärev: “Ma leian, et teised ei soovi sellist lähedust kui mina sooviksin. Ma muretsen sageli selle pärast, et minu partner ei armasta mind või ei soovi minuga kokku jääda. Minu soov olla oma partneriga väga lähedane hirmutab mõnikord inimesi eemale. “

Kui sa märkad ehmatusega, et ka sina võid end liigitada kahe viimase ebakindla tüübi sekka, siis pole sul tarvis üleliia heituda. Sa pole kaugeltki ainuke. Ma ei kavatseks nii palju leheruumi ühele teemakäsitlusele pühendada, kui see oleks kiskjaliku suhte dünaamika juures marginaalse tähendusega. Läbiviidud uurimuses vastas umbes 60 protsenti täiskasvanud küsitletust, et neil on kindel kiindumussuhe, mis on vaid pisut üle poole vastanutest. Kõigil ülejäänutel, kui mitte öelda peaaegu pooltel (23 protsenti vältivad ja 15 protsenti ärevaid), esinesid mingid puudused, mis viitavad ebapiisavale empaatilisele sünkroonsusele ema/hooldaja ja lapse vahel.

Ärev tüüp läheb teistest kiindumustüüpidest kiiremini pühendunud suhtesse, andmata mõlemale partnerile võimalust eelnevalt sellesse tõsiselt süveneda. Ärev tüüp vaatab värsket kohtingupartnerit kui printsi valgel hobusel, kes on tulnud teda ärevusest ja pettumusest päästma, kuid ajapikku kerkivad pinnale ikkagi allasurutud ja sisemistest töömudelitest mõjutatud hirmud ja negatiivsed emotsioonid, mis moonutavad pildi armastavast partnerist ja kõik algab jälle otsast peale. Tal kujuneb üksindusperioodidel välja positiivne vaade ümbritsevatest inimestest, keda ta idealiseerib. Suhtesse minnes see vaade aga ähmastub, mis on tõestuseks, et ärev ei armasta mitte niivõrd oma partnerit, kuivõrd ideed armastavast partnerist, kes annab talle seda, millest ema teda lapsena kunagi ilma jättis.

Ta hakkab partneri juures otsima signaale soovist teda hüljata ja loomulikult – vihjates „isetäituvatele ennustustele“ – neid ta leiabki. Äreval tüübil pole tarvis ümberlükkamatuid tõendeid oma uskumuste kinnituseks; tema hirmud on veenvamad kui asised argumendid nende illusioonide ümberlükkamiseks (madal eneseteadlikkus) ehk tema tunnetatud turvalisus on kadunud. Suhte alguses kiidab ta oma väljavalitut taevani, kuid suhte edenedes muutub tema pilk järjest mornimaks ning tema huultele ilmub partneri aadressil järjest krõbedamaid väljendeid – algab gaasivalgustamine. Võib isegi juhtuda, et ärev tüüp tõmbub sarnaselt vältivale tüübile suhtest eemale, kuid selle põhjuseks pole mitte intiimsuse pealesurumine, vaid intiimsuse kadumine, mida nad olid õppinud eelmistest suhetest kiindumusisikutega vältima. 

Vältival tüübil ei ole selliseid idealiseerimisperioode nagu äreval ja kaootilisel tüübil ja tema (sisemiselt pärsitud) emotsionaalne foon on tasakaalustatum. Teisalt dikteerib vähene usaldus tema ettevaatlikkust suhtesse minnes ja ta vajab eelnevalt piisavaid kinnitusi, et tema tulevane partner omab teatud positiivseid või (vastupidiselt) ei oma teatud negatiivseid isiksusejooni. Interpersonaalses suhtlemises on vältiva strateegia eesmärgiks saada maksimaalselt palju ja anda maksimalselt vähe, eelistades samaaegselt distantsi ja iseseisvust, mille säilitamiseks on vajalik rakendada kontrolli – sarnast kontrolli, nagu ka oma tunnete üle. Ta ei ole nõus personaalseid nõrkusi tunnistama ja suhtub külmalt teiste emotsionaalsetesse vajadustesse. Suhteid – neid ületähtsustatud ebamugavusi – peab vältiv sageli rahuldamatuteks ja need annavad talle põhjuse põgeneda niipea, kui suhted peaksid muutuma liialt intiimseks. Lõpuks tunnistab ta, et tema autonoomiaihalus on täiesti õigustatud ja hakkab sarnaselt ärevale tüübile oma „klammerduvat“ partnerit alavääristama ehk väärkohtlema.

Ebakindlate tüüpide pühendumus paarisuhtesse väheneb statistiliselt peale neljakuulist kooselu. Kognitiivselt on nende kummagi põhitõed vastavalt: „Ma vajan kedagi, et tunda end tema läheduses õnnelikuna“ ja „Ma ei vaja kedagi, kes võiks mu vabadusi piirates mulle haiget teha“. Kognitiivselt (eelarvamuslikult) eeldab vältiv tüüp automaatselt, et tema partner on liialt klammerduv ja ärev tüüp eeldab, et tema partner on liialt eemaletõmbuv, muutes nad mõlemad pessimistlikumaks võrreldes kindla tüübiga, kes kaldub partnerilt eeldama pigem positiivsemat reaktsiooni tema olemasolule. Viimane säilitab suhtekvaliteeti taset sõltumata aja möödumisest ühtlaselt kõrgena.

Vältiv strateegia moonutab inimese võimet ennast ja teisi realistlikult analüüsida. Enamasti tõstab vältiv ebarealistlikult oma enesehinnangut, et tunda end haavamatuna ja pidada ennast nii partnerist kui tema probleemidest paremaks. Kuidagi peab ta ju kompenseerima oma alaväärsustunnet, mille oli temasse süvendanud vanem, kes ei pidanud teda isegi tähelepanu vääriliseks. Vastasel juhul peaks ta aktiveerima kiindumussüsteemi, kuid seda ta just väldibki. Et ennast kahjustavast draamast eemal hoida, halvustab vältiv tüüp tavapärast intiimsust au sees hoidvat partnerit, ignoreerib tema vajadusi ja umbusaldab teda. Vähesest usaldusest hoolimata ei takista miski tal tegeleda suhtevälise seksiga, mida ta võib täiesti siiralt ja alateadlikult eitada, sest selle teadlik tunnistamine võiks teda soovimatu intiimsusega (süütundega) nakatada.

Vältiv tüüp väärtustab suhtes pigem personaalset unikaalsust, mis aitab tal end teistest uhkemana tunda. Armastust ja tunnustust ihkav ärev tüüp väärtustab sarnasust ja ühenduvust. Vältiv tüüp projitseerib tõenäolisemalt oma negatiivseid isiksuseomadusi partnerile, mis kinnitab tema uskumust, et tal pole teiste inimestega midagi ühist, ärev tüüp projitseerib seevastu oma partnerile neid positiivseid isiksuseomadusi, millest ta on ise teadlik ja mis võimaldavad tal mugavalt end teistega samastada. Kindel tüüp ei kipu end üldse teistega samastama või end teistest eristama. Temagi vaatleb sotsiaalseid aspekte läbi põhiuskumuste prisma, kuid sõelub selle veelkord läbi reaalsuse prisma, suutes läbi piisava mõttetöö tõlgendada ümbritsevat „nii nagu see on“, ilma täiendavate ootuste või kartusteta. Ta ei pea ennast kellestki paremaks või kellestki halvemaks ja ei oota, et ka teised teda sellisena vaatlevad. Tema olid suutnud oma tunnustusevajaduse juba vanematekodus ära rahuldada, nüüd on kõik teed vabad teistele seiklustele, mida ei takista lõplikult ükski vääruskumus.

Vältivad tüübid lähtuvad teiste abistamisel vähem altruistlikest eesmärkidest kui ärevad ja kindlad tüübid. Isegi nende enesehinnang näib sõltuvat oskusest sõltumatuks ja egoistlikuks jääda. Samas on mõlemal ebakindlal tüübil omad tagamõtted, erinevalt kindlast tüübist, kes ei oota mingit tasu abistamise eest. Vältiv tüüp järgib „käsi-peseb-kätt“ ideoloogiat ja ei ole eriliselt huvitatud ligimese abistamisest, kui talle endale sellega mingit kasu ei kaasne. Tema altruism on kuluefektiivne. Samuti peab ta abivajavaid inimesi nõrkadeks ja sõltuvateks ning alavääristab alateadlikult nende abipalveid.

Ärev tüüp on altruistlikum, kuid ka temal on oma tagamõte. Kui kindel tüüp lähtub siirast soovist kedagi inimlikul tasandil abistada, siis äreva tüübi agenda on märksa nartsissistlikum ja abistamise tulemus peab tema eesmärkide kohaselt tagama mõlema – nii abistatava kui abistava – heaolu. Ta soovib läbi osutatud teenete ja abi saada tunnustust ja heakskiitu, romantilise partneri puhul suuremat intiimsust, rääkimata hülgamise ja halvakspanu vältimisest. Sellise salakavala lähenemise varjamiseks peab ta mõnikord manipuleerima („Ma olen lihtsalt selline lahke sell!“) ja oma motiive kõrvaliste tegevuste (raha annetamine või kinkimine, heategevusürituste korraldamine, mentorlus) taha peitma. Vaatamata lahkusele ja koostöövõimele võib ärev tüüp paraku saboteerida partneri autonoomseid ettevõtmisi, peljates partneri suurenenud iseseisvuse tõttu kaotada tema tähelepanu või mis veel hullem – kaotada partnerit ennast teisele „väärikamale“ kandidaadile, kellega partnerit võiksid elu ootamatud keerdkäigud kokku viia.

Samuti on ebakindlatel tüüpidel kujunenud välja negatiivne mulje oma partneritest ja inimkonnast üldiselt, hoides au sees meile juba tuttavaid ebafunktsionaalseid kognitiivseid skeeme. Ärevad tüübid tunnevad saamatust oma elu iseseisvalt kontrollida ja neil on kohati raske teiste motiive mõista. Samuti ei suuda ka vältivad tüübid oma elu kontrollida, lisaks ei usu nad meelsasti teiste inimeste altruismi. Kõik see moonutab ebakindlate tüüpide positiivset maailmavaadet negatiivseks ja muudab maailma nende jaoks üpris masendavaks paigaks. Neil on kummalgi parem mälu partneri üleastumiste suhtes ja väiksem usaldus intiimsuse vastu.

Kõigele lisaks tõlgendavad ebakindlad tüübid täiesti neutraalseid näoilmeid neile esitatud piltidel negatiivsete ja erapoolikutena. Sellest tulenevalt on nad vähesuutelised tõlgedama sotsiaalseid situatsioone objektiivselt ning on vähem võimelised ära tundma teiste vajadusi ja tundeid ning nendele vastama: seega pärsib ebakindel kiindumussuhte ajalugu nende empaatiavõimet.  Emotsioonid on ärevate kognitiivsel empaatial jalus, mida ei saa aga öelda afektiivse empaatia kohta, vastupidiselt vältivatele tüüpidele, kes on kognitiivses empaatias tugevamad. Sellised tendentsid tugevnevad romantilise kooselu edenemisega, olles tugevamad abielus kui kohtingustaadiumis paaride puhul. 

Ärevad tüübid on kergesti haavuvad, erilise tahtejõuta isikud. Nad on madala enesekindlusega ja ei varja sageli ka seda, erinevalt vältivast tüübist. Sellise avatud raamatu lugemine ja nuhtlemine teiste suhtetüüpide poolt pole mingi eriline väljakutse. Nende vanemad on neile õpetanud kannatama ja taluma. Nad jõlguvad ühest düsfunktsionaalsest suhtest teise, luues seejuures neid arvukalt. Peaaegu alati kohtavad nad selliseid tüüpe, kes ei ole nõus nende ebakindlust oma turjadel kandma. Kui selliseks tüübiks on vältiv isik, siis on tuli kohtunud piltlikult jääga. Kuigi need mõlemad tüübid on tugevate rahuldamata vajadustega, esindades vastandlikke poolusi, ei ole nende suhe loodud kestma. Üks vajab teist ja teine jälestab esimest, kuigi vajab teda. Kumbki ei suuda oma vajadusi teisele poolele vastuvõetavaks muuta. Murelik tahab olla sõltuv, vältiv tahab olla iseseisev. Kumbki tahab midagi, aga ta paariline ei paku talle seda.

Interpersonaalses suhtlemises on äreva strateegia eesmärkideks ülim sõltuvus kiindumusisikust; viimasega ühtesulandumine ja temast emotsionaalse, tunnetusliku või füüsilise kaugenemise vältimine; tähelepanu ja toetuse nõudmine. Sedasi käitudes on ärev samas kartlik, et tema nõudlik ja etteheitev käitumine põhjustab kiindumusisikus vihase vastureaktsiooni. Selle vältimiseks on ta nõus võtma enesele osalist vastutust (süüdistama iseennast) kiindumusisiku puuduliku hoole või väärkohtlemise pärast, kahjustades sellega paraku oma enesekindlust ja usku enda armastusväärsusesse. Ta tunneb enda sotsiaalselt abitu ja väärituna, kes vääribki tagasilükkamist, ja selle suhtumisega genereeribki vastavat käitumist teiste poolt – jällegi tuleb mängu suhtepartnerite isiksusejoonte koostoimeline mõju. Ta ei oska oma emotsioone kontrollida, vaid keskendub liialt oma sundmõtetele. Samuti üritab ta muid sotsiaalseid tegevusi rakendada kiindumusvajaduse ohjade ette, näiteks aidates kedagi, et saavutada lugupidamist või äärmisel juhul rasestudes, et hoida partnerit enda läheduses. Mõistetavalt on suurimaks kaotajaks ta ise, olles üheaegselt oma probleemide tekitajaks ja põhjuseks.

Vältival tüübil on sobimatust suhtest tänu oma eelistatud strateegiatele lihtsam väljuda, kui äreval tüübil, kes näeb antud stsenaariumit ainult õudusunenägudes. Vältiv tüüp on liiga eneseteadlik, et lasta kellelgi ennast sihikindlalt rõhuda. Tema loobus juba lapsena vanema tähelepanu taotlemast ja käitub täiskasvanuna samuti ka muudes eluvaldkondades, loobudes ja andes kergemini alla.

Äreval tüübil ei näi selliseid valikuid olevad. Ta lubab ennast nüpeldada, sest ainult nüpeldajad soovivad temaga suhtes olla. Ta loodab, et need on tema jaoks õiged isikud, kes aitavad tal enda vundamenti taastada, kuid on teinud sootuks vale panuse. Kiskjalik tüüp on halvim, mis äreva tüübiga juhtuda saab. Kuna ärev tüüp ei loobunud lapsena nii kergesti otsimast vanema tähelepanu ja kaasab selle saavutamiseks kõike endast võimalikku, rakendab ta sedasama „püsivust“ ka oma täisealistes ettevõtmistes, keeldudes kergesti alla andmast. Ta üritab ära hoida läbikukkumist ja tagasilükkamist ja panustab rohkem, näiteks suhtesse, otsides võimalikke abivahendeid selle päästmiseks. See hoiabki teda põikpäiselt düsfunktsionaalses suhtes kinni, kartes ühelt poolt üksindust ja teisalt oma vägivaldset partnerit, kelle käitumist tuleb omapoolse allaheitlikkusega pehmendada. Too lõhub veel enam-vähem tervegi vundamendi ja loodab, et tema tööl on lõplikult hävituslikud tagajärjed. Äreval tüübil pole kunagi lihtne. Kleepuvad näpud ei meeldi kellelegi.

Üksnes kindlad tüübid suudavad edukalt toime tulla interpersonaalsete väljakutsetega, olles suhtes ebakindlate kiindumussuhte tüüpidega. Kindel tüüp tunneb end piisavalt enesekindlalt, suutmaks ärevale tüübile pakkuda seda turvatunnet, mida too nii meeleheitlikult ihaleb, ja vältivale tüübile vajalikku ruumi, mida too ihkab. Enesekindla inimesega on lausa lust koos elada. Temale võib vajadusel loota ja ta ei ole abi vajades liialt pealetükkiv ega nõudlik. Selline suhe loob maailmast sõbraliku ja lahke pildi. Kuid sellele harmooniale vaatamata hakkab kindel tüüp nii murelikule kui vältivale tüübile igavaks muutuma ning nad otsivad suhtest pisut rohkem põnevust ja seiklust. Selline absurdne loogika juhibki need kaks sageli kokku ebatervetesse suhetesse, mis ühelt võtab ära tema soovitud kindlustunde ja teiselt tema ihaletud vabaduse.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.