Kui emotsionaalselt intelligentne sina oled? Avasta enda 6 emotsionaalset stiili.

Aita jagada sõnumit teistelegi!
  • 23
  •  
  •  
  •  
  •  
  •  
  •  
  •  
  •  


Kui meie akadeemiliste teadmiste lätted paiknevad meie intelligentsuses, mida saab mõõta intelligentsuskvoodi ehk IQ abil, siis meie emotsionaalsete teadmiste juured on emotsionaalsest intelligentsusest (EI) ehk tundetarkusest läbi põimitud. Individuaalne IQ ja EI ei pruugi olla sarnased ja võivad täiesti suurepäraselt eraldiseisvalt eksisteerida. Näiteks võib väga intelligentne ja akadeemiliselt haritud inimene olla madala emotsionaalse intelligentsusega ning kõrge emotsionaalse intellektiga isik rumal kui lauajalg. Ometi aitab erakordne inimeste tundmine tasakaalustada seda „puuet“ ja emotsionaalselt pädev isik võib teistele sootuks haritum paista, kui intelligentne isik, kelle akadeemilised üliteadmised on intiimsetes inimsuhetes kasutud.

Salovey ja Mayer lõid emotsionaalse intelligentsuse mõiste, mille populariseeris Daniel Goleman oma samanimelises raamatus.

Tundetarkus on sotsiaalse edu aluseks mitte üksnes suhtekiskjate maailmas, vaid kogu ühiskonnas tervikuna. Tundetarkus ongi meie närvisüsteemi peapingekaitsmeks, mille peamisteks funktsioonideks on 1) võime nii enda kui teiste emotsioone (kogntiivse ja afektiivse empaatia abil) tajuda ja neid arusaadavalt väljendada; 2) võime prioritiseerida emotsioone mõtlemisele ja reguleerida tujukõikumisi; 3) võime lahterdada ja tõlgendada erinevaid emotsioone ja nendevahelist toimet; 4) võime suhtuda hinnangutevabalt erineva fooniga emotsioonidesse (nii negatiivsetesse kui positiivsetesse), et neid vajadusel kasutada või nendest irduda. Teiste sõnadega alandada psüühilist pinget juba eos, enne kui saaksid rakenduda ebaefektiivsed psüühilised kaitsereaktsioonid, mis aktiveeruvad enamasti alateadlikult ja sõltuvad sellest, kui emotsionaalselt haritud isik on.

Siinjuures tulevad kasuks eelnevad elukogemused, sest emotsionaalse kriisi korral on juba hilja väljastpoolt õpetusi otsida. Kelle EQ on madalam, rakendab vähem töökindlaid mehhanisme, mis põhjustavad erinevaid psüühilisi vaegusi ja isikutevahelisi ebakõlasid. Sel viisil haarab elektripinge all olev isik teisest inimesest kinni ja suunab elektrilaengu temasse edasi, tekitades lisaks endale ka teisele füüsilist valu. Nii saab ühe inimese personaalsest draamast kahe või enama inimese draama, mis kulutulena levides ähvardab ka teiste emotsionaalset vastupanuvõimet murda.

Neuroloog Richard Davidson töötas oma erialase praktika alusel sarnaselt Suure Viisiku isiksusejoontele välja tundetarkuse kuus emotsionaalset stiili, mis mõjutavad iga individuaalse isiku emotsionaalset regulatsiooni. Emotsionaalsed stiilid kujundavad, kuidas inimene emotsioone tajub ja nendele reageerib. Tundetarkuse kuus emotsionaalsuse mõõdet ehk faktorit – nimetame neid nüüdsest Suureks Kuuikuks – ennustavad isiku käitumist alates emotsiooni tekkimisest kuni sellega kaasuva psüühilise pinge eeldatava maandamiseni (kadumiseni).

Esimene faktor on säilenõtkus, mis tingib, kui kiiresti suudab isiksus (väliste ja sisemiste) ärritajate põhjustatud tagasilöökidest taastuda. Kas suvaline stress lööb isiku rivist välja või suudab ta tagasilöökidele vapralt vastu pidada.  Paarisuhtes on see ülioluline omadus, aidates näiteks toime tulla partneri vahelduvate emotsioonidega, mille üle teisel partneril alati kontrolli ei ole. Mõnikord tuleb lausa sunniviisiliselt ignoreerida partneri pahameelt, et enda tervist säilitada.

Teine on hoiak ehk kui efektiivselt suudab isiksus kestvat meeleolu säilitada: kas isik kaldub olema optimistlik või pigem pessimistlik. Terve psüühika säilitamise seisukohalt on ülioluline, hoolimata mistahes negatiivsete situatsioonide olemasolust, säilitada positiivne väljavaade, mis lubab tänu emotsioonide juhtimisele ärevustaset talutavates piirides hoida. Optimistlik inimene on iga suhte õnnistus, kuid see optimism peab olema tasakaalustatud. Ühepäevaliblikana iga väikese asja üle rõõmustav isik muudab suhte paratamatult väga pinnapealseks.

Kolmas on (sotsiaalne) vaist ehk isiksuse vastuvõtlikkus välistele impulssidele, millel on seos meie temperamendiga, ja teiste inimeste emotsioonide tajumine. Kui hästi oskad sa teiste emotsioone tõlgendada, sellest sõltub sinu läbisaamise kvaliteet nendega. Mõnikord on agressiivselt meelestatud isiku juurest eemaldumine ainuõige lahendus, kuid kui inimene tõlgendab teise inimese kurbust näiteks vihana, ei oska ta ka ka selle isikuga käituda. Paarisuhtes on ülioluline oma partneri tundeid mõista ja korrektselt tõlgendada, vastasel juhul tekivad ebakõlad, mis viimaks paisuvad konfliktini.

Neljas on eneseteadlikkus – mida mõned filosoofid ja eneseabi spetsialistid armastavad kutsuda valgustatuseks – ehk kui edukalt seostab isiksus konkreetseid emotsioone oma kehaliste aistingutega ning kui hästi tunnetab isiksus enda emotsioonide ja ümbritseva keskkonna vahelist seost ning kui edukalt suudab ta väliselt tajutavat objektiivselt mõista. Isik, kes tunnistab enda tehtud vigasid tekkinud konfliktis, suudab alati oma partneriga ühist keelt leida. Kuid eneseteadlik inimene ei võta samas kunagi omaks partneri tehtud vigu, eristades ühe isiku käitumist teise isiku käitumisest.

Viies on kontekstitundlikkus ehk kui edukalt suudab isiksus reguleerida oma emotsioone vastavuses ümbritseva keskkonna nõuetega. Kas partneri eemaletõmbumine võib sinus viha- või ärevushoogusid esile kutsuda? Sa dramatiseerid olukorra tõsidust üle ja kahetsed tagantjärele oma käitumise tagajärgi? Sel juhul ei vasta sinu käitumine olukorraga vajadustele. Mõnikord tasub enne mõelda, kui emotsionaalselt reageerida. Sa pead oskama oma tundeid vaka all hoidma. Ehk on partneri tujutus põhjustatud hoopis tema tööprobleemidest, mitte sinu käitumisest ja sa ei pea asju isiklikult võtma.

Viimane, kuues faktor, on tähelepanelikkus ehk kui fokusseerunud on isiksuse tähelepanu konkreetsele emotsionaalsele ärritajale ja kui eelarvamustevabalt konkreetsesse emotsiooni suhtutakse. Tähelepanelikkus on neurootilise iseloomu juures ülitugev, sest ärritatud inimene otsib pidevalt oma ärevuse põhjuseid. Ja mida inimene otsib, seda ta ka leiab.  Samuti ei suuda ülitähelepanelik isik engatiivsest emotsioonist lahti lasta – ta meeleolu püsib pidevalt madalana ja põhjustab lõpuks pessimismi.

Isiksuse Suur Kuuik näitab, kui tugevalt või nõrgalt mõjutavad tema käitumist (motivatsioone) emotsionaalsuse vastavad faktorid. Võib vabalt öelda, et kõik suhtekiskjad on kaotanud teataval määral kontakti oma emotsioonidega, mõned lihtsalt rohkem kui teised. Kuid emotsionaalsel tasemel isiksuse rikutus ei tähenda automaatselt kiskjalike isiksusejoonte olemasolu. Madala tundetarkusega isik võib olla väga empaatiline, mis mõjub talle teisalt invaliidistavana, sest ta ei oska tõlgendada teiste emotsioone, mida ta samas suurepäraselt igas värvingus tajub, sarnanedes empaadile, kes tunneb rohkem kui suudab taluda.

Eneseteadlikkus on teiste inimeste emotsioonide mõistmiseks hädavajalik. Meil on vaja tajuda emotsionaalset sidet enda ja teiste vahel, me peame oskama lugeda mitteverbaalseid signaale, samuti peegeldama läbi rapporti teiste inimeste tundeid ja reageerima enda tunnetele. 

Neurootilisus isiksusejoonena on põhjustatud vähesest kontaktist enda emotsioonidega. Mida sa tajud, kuid ei oska seletada, see põhjustab sinule ka enim meelehärmi. Üliemotsionaalne isik langetab hinnanguid enda ja teiste käitumise suhtes iseenda aktuaalsete meeleolude baasil. Kuna tal on üksnes pinnapealne ülevaade meeleolude kõikumistest ja kõikumise põhjustest, seostab ta oma üles-alla võnkuvat emotsionaalset okserallit automaatselt distantsilt kõige lähedasema isikuga, kelleks on tavapäraselt tema partner või muu pereliige. Tema arusaamine maailmast töötab põhimõttel: „Kui ma tunnen end halvasti, ükskõik kas hommikul silmi lahti lüües või suvalist telesaadet vaadates, siis mängib järelikult keegi minu emotsioonidega. Teist võimalust lihtsalt pole. Ega ma segane ei ole!“

Vaid psühhopaat ei kõigu sellises emotsionaalses tormis, nagu üliemotsionaalne isik kogu ärkveloleku ajal. Psühhopaat elab omalaadses „eelsotsiaalses“ tundemaailmas, kus tunded eksisteerivad vaid enese, mitte teiste vastu. Tema võime säilitada „külm närv“ teisi mõjutavate emotsioonide suhtes muudabki ta osavaks ja manipuleerivaks kiskjaks, alfakiskjaks, kõige ohtlikumaks dzhunglis. Tema agressiivsus ei ole niivõrd emotsioonide poolt juhitud, vaid enamasti planeeritud ja ette kavatsetud – külmavereline.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.