Kiskjalikud soorollid ehk mis eristab nais- ja meespsühhopaate

Aita jagada sõnumit teistelegi!
  • 14
  •  
  •  
  •  
  •  
  •  
  •  
  •  
  •  


Marissa Harrison keskendub oma uurimuses naissarimõrvaritele, mis tundub esmapilgul olevat tuulte tallamisena, sest naised (isegi naispsühhopaadid) on loomuomaselt rahumeelsemad ja füüsiliselt nõrgemad kui mehed ning vähese esinemissageduse tõttu statistiliselt pigem haruldus või anomaalia. 21. sajandi künnisel on aga antud vaatenurk hakanud muutuma ja üha enam uuringuid kaasab lisaks meestele ka naispsühhopaate, sest iga kuues sarimõrvar on naine, kellest ligi 40 protsendil esineb mõni vaimuhaigus või isiksusehäire.

Harrisoni uurimuses paljastuvad huvitavad mustrid, võrreldes meessoost kiskjatega. Nagu üritavad nartsisstid rõhuda enam soorollidele, mis tõstaksid nende sotsiaalset staatust, nii valivad ka naismõrvarid elukutseid või rolle, mis seostuksid enam naiselikkusega. Statistika kohaselt töötavad läbilõikes peaaegu pooled naissarimõrvaritest meditsiini või hoolekandega seotud ametites. Nendest omakorda pooled tegelevad lastega, olles lastehoidjad või emad, seetõttu on nende sagedasemad ohvrid ka lapsed ja vanurid, ühesõnaga isikud, kellest naiselik jõud üle käib. Mõrvarite elukutsed varieeruvad õpetajatest kuni prostituutideni, paljude käitumisel on antisotsiaalne iseloom (petlikkus, võlts võlu), enamik naisi on haritud, keskmise või pisut üle keskmise välimusega, kuuluvad alam- või keskklassi ja peaaegu kõik tunnevad oma ohvreid, kellel on nendega sugulussidemed.

Olles aga sugulussidemetes kõige verejanulisema meeskiskjaga, võib pereliige tunda end kui vihase lõvi selja taha varjatult. Meespsühhopaate ei motiveeri emotsioonid, millel baseerub tavapäraselt kiindumine, vaid veri, mida saab jagada nagu rahagi. Mateerial on psühhopaadi silmis alati kõrgem väärtus kui mingil ebamäärasel emotsioonil, mida ta nagunii ei tunne. Seega seob psühhopaati teiste inimestega vaid konkreetselt tajutavad sidemed, nagu sugulusliin. Psühhopaatlikud meeskiskjad peavad oma lähedasi enda omandiks, mida tuleb vere hinnaga kaitsta. Rünnak lähedaste vastu võrdsustub otsese rünnakuna ka kiskja isiksuse ja kogu loomuse vastu, mida ei saa jätta karistamata.

Kirjeldatud kaitsev taktika on üks osa evolutsioonilisest käitumisest, mis sunnib oma ihu vilju säästma, et pärandada neile oma geneetiline info. Samas on see ka üks osa nartsissistliku isiksuse tööpõhimõtetest. Esimeses peatükis mainisime näiteks nartsissistlikke emasid, kes läbi eksponeeritud emaduse võidavad sotsiaalset tunnustust. Ka psühhopaatidel on nartsissistlikud jooned tugevalt esindatud, mille tõttu nad soovivad ühiskonnas hinnatud standardite kohaselt esineda. Need standardid on enamasti sookohased.

Kõnekäänd „hunt kodu lähedalt ei murra“ kehtib tõepoolest ainult meeskiskjate kohta. Enamik naismõrvarite ohvritest on nende sugulased, kolmandik naistest mõrvavad oma abikaasad, pooled oma lapsed. Naiste mõrvarliku produktiivsuse taga on olenemata keskpärasest välimusest arvukad abielusuhted, mis annab nimetusele „femme fatale“ (saatuslik naine) vägagi kõhedusttekitava varjundi. Kui mehed otsivad ohvreid koduväliselt, siis naised teevad seda oma kodu seinte vahel. Mehi motiveerib mõrvatööle teo seksuaalne tagapõhi, naisi majanduslik.

Sellel võib olla jällegi evolutsiooniline põhjus. Isaste loomade peamine looduslik ülesanne on seemet laiali puistada, emaste ülesanne aga selle seemne eest hoolitseda. Kuna laste kasvatamine eeldab täiendavate ressursside olemasolu, et tagada laste ja enda eksistentsi, siis on mõistetav, miks naised fikseerivad oma motivatsioonid instinktiivselt materiaalse vara kuhjamisele, nagu tegi seda ka Lovisa, kelle peamine eesmärk oli ohvrist vanaproua majanduslik ekspluateerimne. Naismõrvarid saavutavad oma tahtmise surnud abikaasade või laste elukindlustusrahade kogumisega, testamentide võltsimisega või testamendi väljapetmisega.

Naised ei pea oma pereliikmeid enda lahutamatuks tervikuks, nagu messpsühhopaadid seda teevad, vaid ohverdatavaks ressursiks, mis tõotab kaasa tuua suuremaid preemiaid kui läheduse säilitamisest saada võiks. Ka looduses tapavad loomad oma järglasi kui ressurssidest jääb väheks. Kindlasti on nii mõnigi lugeja kasvatanud lemmikloomadena hamstreid, kes on oma pojad inimkasvataja õuduseks ära söönud. Inimestest naismõrvarite eelistatud mõrvarelv on seevastu mürk (koduperenaise ülesanne on perele einet valmistada) ja püssirohi (eriti endast tugevamate meeste vastu), kuid ka (laste) uputamine, pussitamine (selja tagant või une pealt) ja lämmatamine (padjaga, samuti une pealt).

Samas jällegi, kogu kaunis illusioon, mis seostub meespsühhopaatide näilise perekondliku pühendumisega, pühitakse ainsa hetkega, kui psühhopaatlik kaasa, olgu ta mees või naine, sooritab koduväliselt võika kuritöö, mis teda karistusutusse suleb ja perekondliku harmoonia lõhub. Igal heal on oma vead ja suhtekiskjaga koos elades ei tea sa iialgi, kui habras võib olla tasakaal õnne ja õnnetuse vahel.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.