Kas see leht on minule?

Aita jagada sõnumit teistelegi!
  •  
  •  
  •  
  •  
  •  
  •  
  •  
  •  
  •  

Me leiame alati just siis õiged lahendused tekkinud probleemidele, kui me oskame endalt küsida õigeid küsimusi. Kõik eelpool tõstatatud küsimused – “kes? mis? ja mida? – on üliolulised igaühe jaoks, kes on jooksnud oma suhte-eluga ummikusse ja kaotanud kindla sihi, mille suunas edasi liikuda. Sageli on selline inimene kaotanud ka enda identiteedi, mis on aidanud tal varem end isikuna tuvastada. Isik, kes oli varem armastatu, võib olla nüüd põlatu; isik, kes oli varem isa, säilitab kontakti oma lapsega vaid läbi elatismaksete; isik, kes pidas end varem hoolivaks emaks, ei suuda nüüd endagi eest hoolida; isik, kes oli varem keegi ja tähtis, on nüüd mittekeegi ja tähtsusetu.

See on keeruline ja tormiline periood, milles kulgedes on igaühel lihtne ära eksida. Emotsioonid löövad üle pea lokku, materiaalne kindlustunne variseb kokku. Hirm ja ebakindlus tuleviku ees kummitavad igapäevaselt. Kuid need tunded on subjektiivsed ja neil pole alati objektiivset alust. Objektiivne on see, et asjad lähevad tõepoolest raskemaks, kuid millisel määral, see on juba subjektiivne hinnang. Seetõttu on igaühel tarvis endale esitada objektiivne küsimus, kas ja mida ma saan enese säästmiseks ära teha.

Vaidlused suhtekiskjaga taanduvad alati subjektiivsusele, kuid selle mõistmisele kasuks tuleb teadmine, et emotsionaalne suhtlemine ja verbaalne suhtlemine on kummagi suhtepoole subjektiivsuse väljendus. Küsimus seisneb vaid selles, millisel määral hälbib antud subjektiivsus üldaktsepteeritavast. Suhtekiskja lollitab oma ohvrit gaasivalgustamise läbi, hajutades objektiivseid fakte ja tekitades illusiooni, et ohver kaotab ajapikku reaalsusetaju ja terve meele. Sellises mürgises ja virvendavas gaasivinguses keskkonnas on tähtis säilitada kaine mõistus, kuid selleks peab ohver suutma eristada subjektiivsust objektiivsusest. Subjektiivne väide on see, et “sa ei oska armastada!” või “mitte keegi teine peale minu ei hakka sind kunagi armastama!” Objektiivne vastulause on see, et “mitte keegi ei tohi minu armastusväärsust küsitavuse alla seada”. Subjektiivne arvamus on see, et “ma jään elu lõpuni üksi” ja “ma ei saa üksi hakkama”. Objektiivne vastulause on see, et “iga õudus saab ükskord läbi ja nagu ei ole õnn jääv, ei ole ka õnnetus jääv”.

Et selliseid ennastkehtestavaid vastulauseid välja öelda, pead Sa esmalt endalt küsima, kes on see inimene, kes minuga vääralt käitub; kas see käitumine pole minu põhjustatud; kes saavad mind aidata; ning millised vahendid mul on enese päästmiseks.

Seetõttu ongi sul vaja endalt küsida: “Kas see internetileht on minule?”, sest ma olen sellele kogunud kõik esmavajalikud instrumendid sinusarnaste ohvrite jaoks, kes ei suuda ilma välise abita enda suhte siseste probleemidega iseseisvalt toime tulla.

Ma pole psühholoog, eneseabi guru ega ka professionaalne suhtenõustaja. Ma olen olnud samasugune kannatanu, kellele järgnevad meetodid on mõeldud. Kõik järgneva olen ma katse-eksituse meetodil selgeks õppinud, sest ma pean ennast iseõppijaks, kelle suurimateks abilisteks on motiveeritus ja uudishimu. Uudishimu on mulle geenidega pärandatud, motiveeritus lähtus elukogemustest, mida ei saanud pimedana ignoreerida. Ma olen selle lehe loonud minu noorema Mina jaoks, kes ühel hetkel vajas seda kõige enam, kuid ei suutnud leida. Ma olen kindel, et minu noorema Mina sarnaseid on maailmas rohkemgi, kui me oskame või isegi tahame tunnistada.

Ma peangi enda suurimaks tugevuseks akadeemilise tausta puudumist, minu teadmised on tulnud läbi vajaduse ja isikliku kogemuse, millega ei suuda kindlasti nii mõnedki psühholoogid ja nõustajad võistelda. Mina olen näinud isiklikult väärsuhete telgitagust, tajunud sellega kaasnevaid emotsioone ja mõttelõngasid ning neid üksipulgi lahti võtnud, nagu lammutab kellassepa uudishimulik poeg isa töötuppa sattudes laiali kõige keerulisema instrumendi, et teada saada, mis paneb selle “tiksuma”. Ma tean omal nahal, mida tähendab kõrvaltseisjate ükskõiksus ja kohtunike “sadism”, mille peamine eesmärk näib olevat kohtuprotsessi seadusekuulekas lahendamine.

Võitluses suhtekiskjaga saad sa loota esmalt vaid enesele, keegi teine pole sellisel määral motiveeritud sind aitama kui sina ise. Tea oma õigusi ja kohustusi, oma tugevusi ja nõrkusi ning hakka endale esitama õiglaseid küsimusi, mis juhivad proaktiivsete tegudeni ja töötavate lahendusteni. Seega soovitan ma sul vastata küsimusele “kas see leht on minu jaoks” jaatavalt.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.