Armupommitamine – kuidas eristada normaalset flirti pealetükkivast piiramisest.

Aita jagada sõnumit teistelegi!
  • 12
  •  
  •  
  •  
  •  
  •  
  •  
  •  
  •  

Eranditult kõik isikud, kes on minult otsinud abi suhtekiskja käest pääsemisel, on pajatanud erilisest sihikindlusest ja ülepakutud flirdist, mille abil kiskja nende ellu sisenes ja nende lõpliku poolehoiu võitis.

Kuigi selline käitumine pole kaugeltki väär või taunitav, peame me siin eristama erinevaid raskusastmeid. Atraktiivse välimuse või iseloomuga isikuga kohtudes ei varja me enamasti oma huvi tema vastu, me rakendame kõik olemasolevad ressursid tema sümpaatia võitmisele. Ilma pingutuseta ei saakski imelisi suhteid luua. Kuid alati on kusagil piir, millal flirt muutub liialt pealetükkivaks ja hirmutavaks.

Juba esmakordselt suhtekiskja radarile ilmudes oled sa tema sihikule lukustatud. Ta on varustatud moodsa relvastusega ja ta oskab enda osalust kontrollkangide taga varjus hoida. Sel viisil ei saa sa vältida esmapilgul süütuna näiva militaarse operatsiooni ohvriks langemist, millele on populaarsetes käsitlustes antud oma kindel väljend – „armupommitamine“ (love bombing ing.k.).

Mõiste “armupommitamine” on pärit USA religioosselt seltsilt Unification Church of the United States, mille asutaja ja juht Sun Myung Moon käskis oma jüngritel naeratava näoga kiriku sõnumit mööda maailma laiali levitada. Tundub olevat loogiline laotada oma piiritut armastust lähedastele ja sõpradele ning võita seeläbi vastuarmastust, nagu õpetas Dale Carnegie oma vastava nimetusega kuldraamatus „Kuidas võita sõpru ja mõjutada inimesi“.

Miks mitte seda ekstraverset strateegiat kasutades mõjutada oma lapsi, kes vanema tähelepanust ja hoolivusest meelitatuna on nõus tegema ka kõige tülikamaid kodutöid, millest tuntum on enda tekitatud segaduse koristamine. Kui laps usub vanema autoriteeti ja tema sõnade korrektsusesse, on ta nõus viimase nimel tegema mida iganes, lendama kasvõi Kuu peale või minema koeraga välja jalutama. Tõsi, juba sellel hetkel oleme lapsevanematena astunud manipuleerimise ja omakasupüüdliku mõjutamise libedale pinnale.

Mida peaksid sa aga teadma (emotsioone kõrvale tõrjudes), et armupommitamine on suhtekiskja armutu viis oma ohver nende võlude vastu nõrgestada. Ta kasutab seda meeleldi ja liialdatud kogustes. Lilli ja emotsioone külvava pommirünnaku sihtmärgile jääb mulje, et ta on rünnaku läbiviija jaoks ABSOLUUTSELT KÕIK. Tema hobid, huvid, mõtted, vaated – kõik ühtivad pommitaja omadega. Pommitaja on varustanud end moodsate ja tõhusate tiibrakkettidega, mis tabavad sihtmärki alati surmava täpsusega.

Kiskja teab su lemmikrestorani ja su lemmikveini marki. Rääkimata sinu meelislillesordist. Parfüümi ja lemmikseriaali ära märkimata. Kuid ta soojatundlikud raketid aimavad ka su hirme ja salafoobiaid, millele vajadusel toetuda, kas neid siis vajadusel kasutades või sind nende eest demonstratiivselt kaitstes, näiteks veendes, et ta ei kavatse sind kunagi reeta, nagu on kõik su varasemad poiss-sõbrad teinud. Kiskja idealiseeritud armastuse objektil tekib endast tahtmatult tunne kui maailma parimast inimesest; kui jumalast, kellel on ühes isikus korraga nii andunud fänn kui jünger.

Kuidas suudakski üks luust ja lihast inimene vastu panna sellisele isikukultusele, mille objektiks on tema ise (mõni ime, et selline meetod oli propageeritud usuühingu poolt). Kindlasti muudab meid armupommitamisele vastuvõetavaks meie endi eneseimetlusvajadus, mis tõstab aukohale meie ego ja meie saavutused, kuid ka selles ei ole midagi unikaalset – me kõik oleme mingil määral sõltuvad välistest stiimulitest. Tõsi küll, mõned rohkem kui teised.

Uuringutulemuste kohaselt ei saa me enda ego tunnustuse vajadust alaväärtustada. Kuulsa skulptori Michelangelo järgi nime saanud fenomeni kohaselt võivad meie partnerid tõepoolest meid imeinimestena tundma panna. Nagu tahus Michelangelo hingetust marmorist välja surematuid raidkujusid, nii kujundavad ka suhtepartnerid teineteisest välja üliinimesi.

Meil kõigil on iseendast loodud ideaalne minapilt, millisena me soovime ennast ka peeglist näha. Kas see vastab ka tegelikkusele, polegi nii tähtis. Enamasti hoiame me ise seda pilti au sees, kuid romantilise suhte alguses lisandub sellele ka väline kinnitus partneri heakskiidu näol, kes soovib oma väljavalitut vaid parimas valguses näha. Kirkas armuvalguses lihvitakse hoolikalt maha meie puudused, nagu lihvib skulptor tahumata jäänud nurgakesi, ja me hakkame lõpuks ka ise oma ideaalsesse kuvandisse uskuma.

Nii loovadki kaks inimest ülimusliku koosluse, kus mõlemad osapooled tunnevad ennast täiuslikena ja aitavad ka oma partneril end täiuslikuna tundma. Mida suurem on imetlus ja kiitus, seda täiuslikum on inimese minapilt. Ja armupommitamise relvad ongi kiitus ja imetlus.

Idealiseerimine kui selline ei ole kaugeltki kiskjalik pettemanööver, vaid tavapärane sotsiaalne strateegia ja autonoomselt toimiv protsess, mis jääb normaalsuse ja ebanormaalsuse vahelisele hallile alale. Ka armupommitamine ei ole eraldi manipuleerimisviis, vaid kompleksne kiire“ elu strateegia üks tahkudest, mis koosneb erinevatest manipuleerimistaktikatest.

Nagu varasemas artiklis öeldud, on manipuleerimine sotsiaalse suhtlemise üks vajalik ja lahutamatu osa ning armupommitamises kui sellises ei tundu olevat esmapilgul midagi taunimist väärivat. Me võiksime pidada armupommitamist isegi agressiivseks paaritumisstrateegiaks, mis oli evolutsiooniliselt mingis kindlas arengustaadiumis niivõrd kohanduv, et selle riismed jäid inimkäitumises tänaseni kestma. Kui pommitamise sihtmärgiks on potentsiaalne partner, kes peale selle on veel väga atraktiivne, siis mõistetavalt ei hoia sa end eriti tagasi tema poolehoiu võitmises. Ükskõik milliseid vahendeid kasutades. Juhul muidugi, kui sul on võimalik selle strateegia elluviimiseks võtta appi sobilikud isiksusejooned.

Sageli pole pommirünnaku ohvril ka läbimõeldud tegevusplaani taganemiseks või vasturünnakuks, millest lähtuvalt saaks ta enda kõrvale valida ohutut partnerit, kes võib lausa juhuse tõttu jääda temaga terveks eluks. Romantiliste paariliste otsingutel olevad inimesed keskenduvad enamasti negatiivsetele vihjetele, mida nad väljavalitud isikus kas loodavad leida või mitte leida, seepärast on tarvis neid ka kõige hoolsamini varjata, kui kellegi missiooniks on kiskjalik parasiitlus. Isegi kui me pole püüdliku ja hingega pühendunud romantikuna ladunud paberile kõik negatiivsed ja positiivsed isiksuseomadused, millele tuginedes langetada partneri valikul vastavalt kas siis negatiivne või positiivne otsus, on need meie eelistusi juba varakult alateadlikult kujundanud.

Niinimetatud suhteshopingu vältel kohtleme me potentsiaalseid suhtepartnereid kui asju, millel on oma individuaalsed kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed omadused, mis vastavad loodetavasti ostleja vajadustele. Antud shopingunimekirja rakendamine on iseäranis mugav internetikohtingute ajastul, mil me saame kasutada tutvusportaali virtuaalseid filtreid, kitsendades otsingukriteeriumid näiteks konkreetsele vanusele või rinnapartii/biitsepsi suurusele.

Armupommitamise ajal pole sulle jäetud sellist luksust. Ümberringi langevad pommid lõhkevad hirmuäratavas läheduses ja sellises olukorras pole kellegil aega ega mahti nimekirja detailidesse süübida. Sel hetkel on oluline leida pommivarjend või vaevata oma pead sellega, kuidas rünnaku epitsentrist ohutusse kaugusse saada. Rünnaku eest varju otsides pead sa aga samaaegselt oma nimekirja täitma, mis tundub jooksu pealt suisa võimatu ülesandena.

Eriti hulluks pöörab olukord siis, kui stealth-pommitajaks muutunud kiskja ise pakub sulle oma abi, viib sind käekõrval kindlasse varjendisse, paneb su kirjutuslaua taha istuma ja aitab sinu kohale kummardudes sul tema kohta hinnanguid anda. Kui ta näeb sind tegemas linnukest ühe tema negatiivse isiksuseomaduse taha, millest ta võib isegi teadlik olla, suunab ta pommisaju sinu uue pelgupaiga pihta, mis sunnib sind taas oma asupaika muutma. Ka seal kordub sama. Tema ei jäta sind rahule enne, kuni sa oled viimase linnukese kustutanud või lisanud sellele vastukaaluks paar linnukest positiivsete omaduste tulpa.

Nimekirja omamine on juba seetõttu ülioluline, et sunnib sind keskenduma partneri isiksusejoontele, mitte tunnetele, mis kohtinguelamusega kaasnevad. Nagu sa juba aru said, kirjeldatakse eespool mitte lahingusituatsiooni, vaid emotsioonidemöllu, mis romantilise rünnakuga paratamatult kaasneb. Emotsioonid lämmatavad igasuguse ratsionaalse meele poolt suunatud tahte ja motivatsiooni. Ehk emotsioonid, nagu kinnitavad uuringud, mõjutavad enamasti meie otsuseid.

Meie objektiivne mõtlemine ähmastub koheselt, kui kohtame atraktiivset isikut. Kui me näiteks oleme ilma nähtava põhjuseta idealiseerinud oma tulevast partnerit, kelle iseloomujooned ei vasta tegelikkuses meie esmamulje poolt loodud veendumustele, siis on meid petnud meie enda tajud, mis „sundisid“ meid nägema selle objekti tänu positiivsetele ja nähtavatele isiksuseomadustele märksa helgemas valguses kui kõrvalt vaadates võiks eeldada. Meie tähelepanu keskendub üksikutele juhutunnustele, mis varjutavad kõik ülejäänu ja meie esmane otsustusprotsess ei kesta sugugi kaua – kõigest 100 millisekundi jooksul loome me kohatud inimesest mingi subjektiivselt tajutava kuvandi.

Suhtekiskja „põlatud“ loomus sunnib teda oma inimlikke puudusi kompenseerima kaunite kingitustega ja kogenud Casanovana teab ta, milline on nende toime halba aimamatutele tavainimestele. Kiskjalike motiivide rakendamisele aitavad kaasa puudulik süütunne ja selle kurikaval vennas olematu piinlikkustunne, mis ei luba tal aimata ega hoolida teiste inimeste privaatsuse piiridest.

Empaatiline ja kaastundlik inimene mõistab ilma vihjetetagi, millal ta kaldub oma pealetükkivusega liialdustesse, kuid suhtekiskja sarnane monstrum võib isegi peale tapmisähvardust jääda sama loomulikuks, nagu oleks ta selle asemel suust midagi rumalat või puhtinimlikult naiivset välja puistanud.

Enamikule pole õnneks tarvis sellise valiku vahel oma otsust teha, kuigi ka sõnad võivad lõigata sama sügavalt kui kõige teravam nuga. Meie keskel elab piisavalt neid, kes pole sotsiaalselt võimekad. Nende paariliste valikud on piiratud ja standardid madalad ning nad võivad haarata suvalisest võimalusest, seda enam, et nad ei ole inimeste tundmises väga tugevad. Samas võib sarnane köielkõnd ohtliku ja meelierutava kohal panna kirest põlema igaühe, kes põlgab keskpärasust ja rutiini. Vasturääkivused lisavad vaid põnevust ja nii polegi meil raske mõnikord suhtekiskjate lihtsameelseid ohvreid ise oma ettenägematuses ja püsimatuses süüdistada.

Seega kokkuvõtvalt – kui sinu värske armusuhe hakkab hoopis meenutama Hitleri Blitzkrieg´i, kus rünnak on kiire, tõhus ja tuleb erinevatelt rinnetelt, võid sa juba vaikselt hakata kahtlema, kas meelituste ja komplimentide müriaad ei ole mõeldud üksnes suitsukattena järgnevale varjatud pealetungile. Kui sa oled senini eelistanud uusi sõpru ja potentsiaalseid paarilisi oma lähedamasse ringkonda lubama samm-sammu haaval, siis armupommitaja kihutab sinu ellu kui marutõbine tuulispask ja ei jäta sulle muid valikuvõimalusi kui põgeneda ummisjalu kuhu jalad kannavad või lasta vastupidiselt kõigel omatahtsi sündida.

Kui sinu kindel soov on asju võtta tasa ja targu, siis peab igaüks, kes soovib osakestki sinu elust täita, sinu tempoga leppima. Mida sinu favoriit ka teeb, kui ta on sinust siiralt huvitatud. Vastasel juhul rühib ta vaid edasi ja üksnes sinu leplikkus uudse olukorraga toime tulemisel annab armupommitaja sihikindlusele auru juurde. Nagu sa nüüdseks juba aru oled saanud, ei erinegi sõda ja armastus teineteisest, sest mõlemas võib olla kaotajaid ja võitjaid, rääkimata sellest, et ka armastuses ja sõjas rakendatud strateegiad on identsed.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.