Tere! Minu nimi on Marek Liinev. Ma olen võtnud enda südameasjaks uurida iseloomulikke tunnuseid ja mustreid, mis vähendavad partnerite rahulolu oma suhtega. Aastate pikkuse töö tulemusel tehtud järeldustest olen ma ka avaldanud detailse suhteteemalise raamatu “Suhtekiskjad“, mille kohta saad lähemalt kuulata siin. Raamat keskendub küll väärsuhetele, kus üks osapool on võimatu iseloomuga või oma …
Ennast kritiseerivad inimesed on sageli kriitilised ka teiste inimeste suhtes. See kriitiline sisehääl võib rünnata kord teisi, kord iseennast, kuid tal on alati vaja kedagi rünnata. Ja ta leiab alati süüdlase. Kui enesele pole midagi ette heita, siis võib alati teiste inimeste poole kiigata. Kuid enamasti süüdistab ta iseennast, välistades kriitika objektidena teised, nagu ei …
Selles, et sinu suhe sind ei rahulda, ei saa sa kunagi üksnes oma partnerit süüdistada – isegi väärsuhte korral!. Nii lihtne on kritiseerida teist inimest selle eest, et tema temperament, mõttetöö, loogika või emotsioonid ei klapi sinu omadega. Kui sina soovid, et sinu suhe muutuks, peaksid sa esmajoones endasse vaatama, sest sina oled ainus, keda …
Nartsissism ei ole ilmselt tundmatu väljend mitte kellelegi ja enamasti „pärjame“ selle nimetusega ülevoolava tähelepanuvaegusega ja ilu taga nõudvaid inimesi, keda leiame oma tutvusringkonnast või kollasest meediast piisavalt. Tõsi on see, et kui sa hakkad teadlikult ümbritseva elanikkonna seas ennastimetlevaid isikuid otsima, siis lõpuks sa ainult neid ka näed, ükskõik kuhu sa ka ei vaata. …
Loe edasi “Terve ja haiglane nartsissism – kuidas teha vahet?”
Kas sinu tuttavad peavad sind üliemotsionaalseks? Või pead sa üliemotsionaalseks kedagi enda tutvusringkonnast? Kuigi ülitundlikud inimesed näivad välispidisel vaatlusel täiesti tervetena, on nad seest nii õrnad, et neid saaks isegi defektseks – puudega – pidada. Ülitundlikud inimesed peavadki oma erilisust sageli puudeks ja häbenevad ja varjavad seda, kuigi võiksid seda sama hästi pidada ka õnnistuseks. …
Loe edasi “Kas sina oled õrn kui orhidee või sitke kui võilill?”
MIS TEEB MEID ÕNNELIKUKS? See küsimus polegi nii kummaline, kui arvestada, et paljud meist ei oskagi olla õnnelikud, olles selle asemel krooniliselt õnnetud. See võib olla põhjustatud lihtsast tõsiasjast, et me ei tea täpselt, mida elult oodata või koguni nõuda. Kiretus ja ennastohverdavas suhtes viibiv koduperenaine ei tea, et peale kannatuste on tal elult nii …
Loe edasi “Mida me elult ootame ja soovime ehk mida me vajame õnnelikuks olemiseks”
Iga sõltuvussuhte aluseks on emotsioonide vale juhtimine ja mittetajumine. Ühelt poolt võimaldab see tunda liigset süüd, teisalt panna teisi süüd tundma. Esimesel juhul ei oska inimene emotsioone loogikast lahutada, teisel juhul ei soovi inimene oma emotsioone tunnistada. Soodus õpikeskkond ehk õnnelik lapsepõlv on õpetanud emotsioone tajuma ilma ekstreemsete tõusude-mõõnadeta ja reaktsioon nendele on tasakaalustatud. Väärkohtlev …
Intensiivse armupommitamise lõppemise ja ajupesu rakendumise tagajärjel toimub suhtekiskja ohvriga väga kummaline transformatsioon. Senisest (suhteliselt) enesekindlast ja (vahete-vahel) õnnelikust isikust saab korraga (üdini) eneses kahtlev ja ennast süüdistav inimvare, kelle ainuke kinnisidee näib olevat kaotatud armastuse tagasivõitmine. Kiskjalikus väärsuhtes hakkab domineeriv osapool samuti kujundama oma partneri arusaamist ümbritsevast, suhtes valitsevast olukorrast ja mõjutatavast paarilisest endast. …
1936. aastal suutis Gordon Allport, kelle arvates sai ka individuaalsust taandada universaalseks, tuletada 400 tuhandest sõnast, mis olid ära märgitud Websteri sõnastikus ja mis seostusid inimese käitumise ja iseloomuga, ligi 18 tuhat sõna isiksuse kirjeldamiseks. See on ajalooliselt üks kõige mõjukamaid töid, mis seostub niinimetatud isiksusepsühholoogiaga. Loomulikult on isegi 18 tuhat sõna liialt palju, et …
Loe edasi “Suur Viisik – kes sa oled isikuna, mida sa armastad ja kuidas sa käitud.”
Varasemas artiklis rääkisin ma Suurest Viisikust, kui meie iseloomu kujundavatest individuaalsetest omaduste summast. Ühe omadusena nimetatud ekstravertsuse vastand introvertsus ei ole kaugeltki negatiivne ega positiivne, küll aga kujundab see sootuks vastandlikku arusaamist elust ja ümbritsevast maailmast enesest kui ekstravertne maailmatunnetus. Samuti pole haruldane, et inimene võib olla üheagselt nii ekstravert kui introvert, mis muudab ta …
